Akadeemiline välisõpe
Akadeemilisel tasandil on eesti keelt ja kultuuri õpetatud välismaal üle saja aasta. Kõigepealt hakati eesti keelt õpetama Soome ja Rootsi ülikoolides. Ajaloost võib välja tuua, et soome keele lektor Karl Niclas Keckman andis juba 1833.–1834. õppeaastal teadmisi eesti keelest Helsingi ülikoolis, kus 1923. aastal avati ka esimene eesti keele lektoraat, lektorina alustas tööd luuletaja Villem Grünthal-Ridala.
"Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi 2011–2017" (EKKAV) eesmärk on tekitada ja arendada Eesti-huvi võimalikult paljudes haritud inimestes – nii filoloogides kui ka teiste valdkondade esindajates. Lisaks keeleõpetusele pakutakse kõrgkoolides ka loenguid eesti kultuuri teemadel.
Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse tänapäeval erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, kokku umbes 30 kõrgkoolis.
Eestist on EKKAV programmi raames saadetud lektor 10 ülikooli:
- Peterburi Riiklikku Ülikooli Maarja Hein,
- Vilniuse ülikooli Elvira Küün,
- Pariisi ida keelte ja kultuuride instituuti (INALCO) Katre Talviste,
- Göttingeni ülikooli Päivi Remme,
- Glasgow ülikooli Lea Kreinin,
- Varssavi ülikooli Svetlana Kass,
- Lvivi ülikooli Lina Dovgan,
- Brno Masaryki ülikooli Linda Püssa,
- Pekingi Välisõpingute Ülikooli Inga Jasmine Isabel Adamson,
- Läti Ülikooli Kerttu Kibbermann.


