Koolid

Seltsis on hetkel umbes viisteist inimest. Oodatud on eesti taustaga lapsed vanuses 7-13a. Selts käib koos kaks korda kuus. Ühing käib kordamööda kellegi juures kodus, hetkel toimuvad tunnid viiruse tõttu veebis. Tegeleb eesti keeleõppe, kodulooga/ajalooga ja laulutundidega. [dets 2020]

Viini Eesti Kool tegutseb alates veebruarist 2009. Tunnid toimuvad regulaarselt kaks korda kuus. Kooli eesmärk on toetada laste eesti keele arengut ning tutvustada eesti kultuuri neljas erinevas vanuserühmas: 2 rühma lasteaiaealistele ja 2 rühma kooliealistele lastele. Väiksemate (3-5aastaste) rühmades toimub see eelkõige erinevate keelt arendavate mängude ja tegevuste, laulude, salmide ja juttude kaudu. Suuremate rühmad on eelkooli- ja kooliealistele lastele, kes õpivad eesti keeles lugema ja kirjutama. Lisaks eesti keele tundidele toimuvad ka muusikatunnid kahes vanuserühmas, kus lapsed õpivad erinevaid eesti laule, laulumänge ja tantse.

Euroopa Kool on loodud Euroopa Liidu institutsioonides töötavate vanemate lastele. Kooli eesmärk on anda mitmekeelset ja mitmekultuurilist haridust eelkooli, põhi- ja keskhariduse tasemel. Praegu õpib 7 ELi riigis (Belgias, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Itaalias, Hispaanias ja Luksemburgis) kokku umbes 20 000 õpilast 14 koolis. Brüsseli II Euroopa Kooli on Eesti riik lähetanud noorema ja vanema kooliastme eesti keele õpetaja ning muusikaõpetaja. 2015/2016. õa-l õppis Brüsseli II Euroopa kooli nooremas kooliastmes 107 ja vanemas kooliastmes 50 õpilast, kes õpivad eesti keelt emakeelena.

2012. a jaanuaris tegevust alustanud Eesti Kooli eesmärgiks on korraldada eesti keele ja kultuuri õpet Belgias elavatele eesti lastele. 1-2 korda kuus toimuvatel koolipäevadel tutvustatakse Eestiga seonduvat: loodust, kultuuri, muusikat, ajalugu, kirjandust, käsitööd, rahvakalendrit ja tähtpäevi.  Õppetegevuste kaudu arendatakse laste eesti keele oskust. Teemakäsitlus ning tundides läbiviidavate tegevuste valik sõltub eelkõige grupi laste vanuselisest koosseisust ja keeleoskusest.

Euroopa Koolis Brüssel IV (Laken) avati 2016. a septembris eestikeelne osakond. Euroopa Koolide süsteemis on see ainus eestikeelne osakond, ehkki eesti keelt õppivaid õpilasi on peaaegu kõigis Euroopa Koolides,  alates 2013. aastast töötab ka Tallinna Euroopa Kool. Eestikeelses osakonnas õpitakse peaaegu kõiki aineid eesti keeles, lasteaias omandatakse uusi oskusi ja teadmisi samuti eesti keeles. Vanemas kooliastmes ei ole praegu veel piisavalt õpilasi selleks, et avada eestikeelset osakonda. See tähendab, et õpinguid jätkatakse kas inglise, saksa, prantsuse või mõnes muus keeles, samuti õpitakse kooli lõpetamiseni eesti keelt emakeelena.

Eestikeelse Hariduse Seltsi Üleilmakool pakub väljaspool Eestit elavatele eesti lastele võimalust õppida erinevate ainete e-kursustel. Kool koondab 300 õpilast ja õpetajat, kellest kõik on väljaspool Eestit elavad õpilased ja noored kuni 26. eluaastani. Üleilmakool töötab õppeaasta (september-mai) vältel. [dets 2020]

Eesti keelt õpetatakse Alicante Euroopa Koolis 2015. aasta jaanuarist. 2015/2016. õppeaastal õpib eesti keelt 4 õpilast.

Eesti Kool Hollandis tegutseb alates 2007. aastast.

Kooli eesmärk on:

- laste eesti keele oskuse arendamine ja säilitamine,

- eesti keele ja kultuuri edasikandmine Hollandis,

- (pere)ürituste ja koosviibimiste korraldamine,

- keele- ja kultuurisündmuste tähistamine.

Kool toimub iga kuu teisel pühapäeval. Lapsed on vanuses 0-12 aastat. Õppekavas on eesti keel, liikumine-rahvatants, laulmine, meisterdamine, ajalugu, draama- ning loodusõpetus.

Kooli on oodatud kõik lapsed, kellel on huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Muusika, draama ja liikumine (rahvatants, ringmängud) toimub liitklassina, teistes ainetes on lapsed jaotunud vastavalt vanusele rühmadesse. Õppekavas on lisaks eelpool mainitud ainetele veel eesti keel ja kirjandus, kodulugu, loodusõpetus ja meisterdamine. Kool toimub kuu igal teisel laupäeval.

Eesti Kool Iirimaal kasvas välja Dublinis tegutsenud eesti laste õppe- ja mänguringist. Kool avas uksed septembris 2012. a. Kooli eesmärk on arendada eesti päritolu laste eesti keele oskust, tutvustada õpilastele Eesti rahvakalendri tähtpäevi, võimaldada kohalikule eesti kogukonnale Eesti kultuurisündmusi, et hoida ja tugevdada sidet kodumaaga. Õppetöö toimub kolmes vanuserühmas. Tunniplaanis on emakeele ja kultuuriloo, käsitöö ja meisterdamise ning muusikaõpetuse ja liikumise tunnid.

Eesti Kool Londonis alustas õppetööd 2009. a sügisel. Koolis käivad lapsed vanuses 3–14 aastat ning õppetöö toimub neljas vanuserühmas. Eesti Kool Londonis on täiendõpet pakkuv kool, kus lisaks eesti keelele õpetatakse ka muusikat, käsitööd ja kunstiõpetust. Kõige vanemale, 4. grupile (8+ aastased), toimub juba mitmendat aastat järjest erinevatel projektidel baseeruv õpe. 2017/18. õppeaastal ühines kooliga ka mängurühm, kuhu on oodatud kõik 0–3aastased lapsed oma eesti keelt kõnelevate vanematega. Ringmängude mängimise, kunstiliste tegevuste ning lastelaulude laulmisega, see on mängukeskkond, kus lapsed saavad luua varajasi sõprussuhteid eesti keelt kõnelevate eakaaslastega. 2020 aasta sügisel on kooli registreeritud 33 last vanuses 3–12 aastat ning õppetöö toimub kolmes vanuserühmas, tavaliselt 2x kuus. Kooli on oodatud kõik poisid ja tüdrukud, kes soovivad endale uusi sõpru leida ning samal ajal eesti keelt ja eesti keeles õppida. Eesti keele oskus ei ole nõutav. Kooli juures tegutsevas mängurühmas on 10 last, kus kõige noorem beebi on 2-kuune. Eesti Kool viib läbi erinevaid üritusi, mis on mõeldud ka laiemale publikule. Kool tegutseb Chiswick Kooli ruumides, üritused toimuvad enamjaolt Eesti Majas.  

Bologna Eesti Kool ja selle Milano haru tegutseb kahel korral kuus pühapäeviti. Õppetöö toimub kahes vanuserühmas kahe õpetaja käe all. Õppekavas on eesti keel, muusika, kultuurilugu ja käsitöö. Koolil on oma raamatukogu, mille eesmärgiks on tutvustada eesti autorite lasteraamatuid. Kooli juures tegutseb folkansambel K.A.M., mis viljeleb eesti regilaulu.

Riia Eesti Põhikool on Läti õppekava alusel töötav riiklik põhiharidust andev õppeasutus. Riia Eesti kool asutati 1908. aastal, suleti 1940. aastal, taasavati 1989. aastal. 2015/2016. õa-l õpib koolis 185 õpilast, neid õpetab 20 õpetajat. Kooli eesmärk on anda Lätis elavatele eesti lastele, aga ka eesti keelest ja kultuurist huvitatud läti peredest lastele võimalus õppida algklassides osa aineid eesti keeles. Eesti keelt õpetatakse kui võõrkeelt, õpetamisel püütakse lähtuda õpilaste individuaalsest tasemest. Kooli traditsioonideks on mõlema riigi tähtpäevade ja rahvakalendrist tuntud sündmuste tähistamine. Üritused toimuvad kakskeelselt. Koolis õpitakse eesti rahvatantse ja laule. Õppeaasta lõpetab ekskursioon Eestisse, kuhu osa õpilasi suvel ka keelelaagrisse sõidab.

Luksemburgi Eesti Kooli tegevuse eesmärk on arendada laste eesti keele oskust ning süvendada teadmisi eesti kultuurist, kirjandusest, ajaloost ning traditsioonidest, samuti arusaamist Eesti ühiskonnast ning seal aktuaalsetest teemadest. Kogu tegevuse kaugem eesmärk on laste sidemete tugevdamine Eestiga. Luksemburgi Eesti Kool alustas tegevust 2013. a jaanuaris. Kooli on õppima oodatud kõik Luksemburgis või selle lähiümbruses elavad eesti lapsed (kõikides vanustes). Koolitöö on diferentseeritud vanusegruppide kaupa. Õppetöö toimub üks kord kuus. Toimumiskoht kultuurikeskuses Home St Gengoul, 26 rue Saint Hubert, L-1940 Luxembourg.

Eesti Kool Oslos ühendab 20-30 last ja nende vanemaid. Kõik, kes on huvitatud teiste eesti lastega koos keelt õppima, on oodatud. Kool koguneb 1 x kuus pühapäeviti ühe Oslo keskkooli ruumides. Kool korraldab ka keeleõppega seotud üritusi.  [dets 2020]

Trondheimi Eesti Koolis viiakse läbi mitmeid lastele suunatud tegevusi: eesti keele õpe, laulmine ja tantsimine.    

Eesti kooli üldine eesmärk on eesti keele õpetamine Oslos. Õppetegevust alustati 2010. aastal. Kohtutakse üks kord kuus pühapäeviti ning töötatakse erinevates vanuserühmades.

Strasbourgi Eesti Kool alustas tegevust 2011. a sügisel. Kooli eesmärgiks on ühendada Strasbourgis ja selle läheduses elavaid Eesti juurtega lapsi ja peresid. Ōpitakse eesti keelt, kultuuri ning tutvustatakse traditsioone ja loodust erinevate arendavate tegevuste kaudu. Koos käiakse esmaspäeviti Strasbourgi Euroopa Kooli eesti keele ringis kl. 16.30-17.30 ja reedeti Euroopa Nõukogu Agora hoones kl. 17.15-18.15  (lapsed 4a-9a) Eesti keele ja kultuuri tunnid toimuvad vaheldumisi laulutundidega. Aeg-ajalt korraldatakse klassiväliseid asendustunde.

Pariisi Eesti Kool on mõeldud kõigile lastele, kelle üheks koduseks keeleks on eesti keel ja kelle vanemate jaoks on oluline, et nende laps seda keelt vähemal või rohkemal määral valdaks. Koolis saavad käia lapsed alates kolmandast eluaastast ja õppetöö toimub vanuse- ja tasemegruppides, õpetajate-juhendajate käe all. Õppekavas on vastavalt laste vanusele eesti keel, kultuur ja kirjandus, ajalugu, teematund, laulmine, huviring, muusika- ja kunstitunnid. Pariisi Eesti Kool tegutseb 2008. a septembrist. Ühing tegutseb üüripinnal või zoomis (riiklike liikumispiirangute ajal). Tegevus toimub kord kuus. Täpsemaid tundide toimumisaegasid küsige korraldajatelt.

Keelekeskuses töötab umbes 500 õpetajat, 74 erinevat keelt. Keelekeskus töötab iga tööpäev nagu kõik tavakoolid ja tegutseb kahel erineval aadressil. [dets 2020]

Stockholmi Keelekeskuses saab õppida eesti keelt. 2018. aastal õppis seal seal 32 eesti keele õpilast vanuses 1-8 klassini.

Marju Masso õpetab Lundi linnas eesti keelt lastele, kelle kodune keel on eesti keel. Tund toimub kord nädalas ja kestab 40 minutit. Kui koolis on mitu sama keelt rääkivat last, moodustatakse neist rühm. Emakeeleõpe Rootsis on riiklikul tasemel korraldatud ja rahastatud.

Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke" on lasteaias käivate laste vanematest koosnev mittetulundusühing. Lasteaias käib 22 last ning lasteaias töötab 4 kasvatajat. Tegevus toimub ainult eesti keeles. Lasteaed on avatud E-R kl 7.30-17.30.

Stockholmi vanalinnas paiknev Stockholmi Eesti Kool on rootsi õppeplaani alusel töötav erakool. Tegemist on põhikooliga, kus töötavad eelkooliklass, 1.-9. klass (vaid üks paralleel) ja pikapäevarühm. Mitmekülgset kvaliteeti oluliseks pidava õpetuse kõrval on Eesti Kooli põhieripäraks seotus Eesti, selle keele ja kultuuriga. Kõik õpilased õpivad eesti keelt õppeainena oma tasemest lähtuvalt. Muudes ainetes toimub õpetus põhiliselt rootsi keeles, kuid õpilaste vajadusi arvestades ka paralleelselt eesti keeles, eriti algklassides. Koolis soodustatakse igati kakskeelsust, kasutatakse erinevaid keeli olukorrale vastavalt. Kõrvalerialadena tegeldakse koolis muusika ja muude esteetiliste ainetega. Eesti Kool on avatud kõigile soovijaile. Enamusel õpilastest on seos eestlusega, umbes kolmandik on sündinud Eestis. Viimastel aastatel on õpilaste arv ületanud 200 piiri.

Kölni Eesti Kool alustas tegevust 13. jaanuaril 2013. Kooli eesmärgiks on läbi mängu, laulu ja käelise tegevuse arendada ning süvendada õpilaste eesti keele oskust, vahendada Eesti kultuuri traditsioone, süvendada Saksamaal elavate eesti laste seotust Eestiga ning kohtuda korra kuus oma rahvuskaaslastega. Võtame vastu vähemalt 4-aastasi õpilasi, kelle üheks koduseks keeleks on eesti keel.

Kooli põhieesmärk on luua keskkond, mis aitaks laste ja noorte eesti keele oskust alal hoida ja arendada, samuti vahendada eesti kultuuri ja süvendada seotust Eestiga. Tegutseme kolmes vanuserühmas:

• mudilased (koos vanematega): 1,5-4-aastased (õpetaja Marje Muts-Liebmann)
• noorem koolirühm: 4-7-aastased (õpetaja Klaire Ründva)
• vanem koolirühm: 8-16-aastased (õpetaja Eha Salla)

Berliini Eesti Kool pakub täiendõpet, mille käigus on lastel võimalus õppida eesti keelt muusika, laulmise, meisterdamise ja ühiste ettevõtmiste kaudu. Õppetöö toimub kahel laupäeval kuus. Toimumiskoht: Familienzentrum Mehringdamm, Mehringdamm 114, 10965 Berliin. Kooli juhtkond: Liina Stotz, Sirle Böttcher, Anu Schaper Õpetajad: Mari Alavere (eesti keel), Nele Küüts (eesti keel), Maarja Ansorg (muusika), Reelika Ramot (kunstiõpetus), Üüve-Lydia Toompere (tants). [dets 2020]

Müncheni Eesti Kool on ühingu Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis allorganisatsioon ja tegutseb alates 2007. aasta septembrist. Koolitunnid toimuvad kaks korda kuus ja õppetööd viivad läbi eesti keele, joonistamise ja meisterdamise õpetaja Piret Suidt ning muusikaõpetaja Ave Nieler. Kooli juhataja on Karin Ladva-Zoller, kes tegeleb ka EÜSL-i ja lastevanemate toetusel tegutseva kooli raamatupidamisega. Müncheni Eesti Koolis käivad lapsed on jaotatud kolme rühma: 2–3-aastased lapsed, 4–5-aastased lapsed, 6–8-aastased lapsed. 2011/2012. õa-l on kooli registreeritud 29 last. Laste üheks koduseks keeleks on eesti keel. Õppetöö eesmärk on side säilitamine eesti keele ja kultuuriga ning laste eesti keele oskuse täiendamine. Laupäeviti toimuvatele tundidele lisaks tähistatakse ühiselt rahvakalendri tähtpäevi.

Müncheni Euroopa Kool asutati 1977. aastal. Nooremas kooliastmes töötab kohapealt värvatud eesti keele õpetaja. 2011/2012. õa-l õpib koolis ja lasteaias 4 last eesti keelt emakeelena. Noorema astme ja lasteaia lastel on iga päev üks emakeele tund. Euroopa koolides õpetatakse eesti keelt Euroopa Kooli eesti keele ainekava (L1) alusel. Õpilase emakeel on tema emakeel (L1) kogu õppeaja.

Turenki kool tegeleb kord nädalas kaks koolitundi järjest Turenki koolis keeleõppega. [dets 2020]

Eesti keelt saab Tuusulas õppida 2 tundi nädalas järgmistes koolides: Riihikallion koulu, Mikkolan koulu, Vaunukankaan koulu, Hyökkälän koulu, Kolsan koulu (Jokela). Tundidesse saavad tulla ka eelkooliealised lapsed. Õpilasi on kokku 65.

Jukola koolis viiakse läbi keeleõpet.

Akaa Toijala põhikooli klassiruumides on eesti keelt võimalik õppida kaks tundi nädalas 1.-9. klassini.

Põhja-Soomes Utsijokisuu saamikeelses koolis õpetatakse eesti keelt emakeelena juba neljandat aastat. Õpe toimub Skype'i kaudu. Eesti keele õpetaja ja kontaktisik on Maiu Juurik.

Anni lasteaed on Eesti-Soome kakskeelne lasteaed Helsingis, mis avas uksed 1. oktoobril 2012. a. Lasteaed on avatud iga päev kell 6.15–17.00. Lasteaeda mahub 40 last. Töö lasteaias toimub Soome riigi seaduste järgi.

Hämeenlinnas on eesti keelt võimalik õppida Jukola koolis kaks tundi nädalas 1.-9. klassini.

Turus saab eesti keelt õppida kaks tundi nädalas. Tunnid viiakse läbi Turu Iltalukios, Eskelinkatu 4.

Kõikidel Helsingis elavatel eesti lastel on võimalus hoida värskena oma emakeelt ja teadmisi eesti kultuurist. Selleks on ette nähtud kaks emakeeletundi nädalas. Õpe on mõeldud 1.-9. klassi õpilastele. Õpetajad kasutavad tundides harjutusi ja keelemänge, pidades silmas õpilaste individuaalseid omadusi ja keeletaset. Igasse tundi kuulub lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine. Kuna tundides on koos lapsed eri vanusest, on tähtis koostöö ja üksteisega arvestamine. Helsingis saab eesti keelt õppida 13 koolis: Vallila algkool, Maatulli algkool, Pihlajamäe algkool, Roihuvuori algkool, Jakomäki põhikool, Kannelmäe põhikool, Pitäjänmäe põhikool, Keinutie algkool, Kontula algkool, Merilahti põhikool, Vesala põhikool, Pukinmäenkaare põhikool, Puotila algkool. Õpe on mõeldud 1.-9. klassi õpilastele. Õppeaastal 2020-2021 toimuvad eesti keele tunnid Helsingi 11. koolis ja õpilased tulevad tundidesse üle terve Helsingi. Tundides käib hetkel kokku üle 120-ne õpilase. [dets 2020]

Vantaa linna koolides toimub eesti keele ja kultuuri õpetus kaks tundi nädalas. Tunnid toimuvad järgmistes koolides: Askisto, Aurinkokivi, Havukoski, Hiekkaharju, Hämeenkylä, Ilola, Itä-Hakkila, Jokiniemi, Kaivoksela, Kilteri, Kivimäki, Koivukylä, Korso, Kuusikko, Kytöpuisto, Lehtikuusi, Leppäkorve, Länsimäki, Martinlaakso, Mikkola, Myllymäki, Peltola, Päiväkumpu, Pähkinärinne, Rajakylä, Rajatorppa, Rekolanmäki, Ruusuvuore, Simonkallio, Simonkylä, Sotunki, Uomarinne, Viertola, Vierumäki, Ylästö.

Kõigil Soomes elavatel eesti keelt emakeelena rääkivatel lastel on võimalik õppida eesti keelt 2 tundi nädalas. Õpperühmi on hetkel 11, kokku õpib eesti keelt umbes 100 õpilast. Rühmad püütakse moodustada õpilaste vanusest lähtuvalt (1.-2. kl, 3.-6. kl ja 7.-9. kl). Õppetöös lähtutakse lapse individuaalsetest oskustest ja keeletasemest ning õpe toimub Eestis välja antud õppematerjalide abil. Emakeele ja kultuuri õpetus Espoos on korraldatud piirkondlikult, st esmaspäeviti Kesk-Espoo piirkond; teisipäeviti Leppävaara piirkond; kolmapäeviti Espoonlahti piirkond; neljapäeviti Matinküla piirkond; reedeti Tapiola piirkond. Kooli, kus emakeele õpetus toimub, tulevad ka lähikoolide õpilased. Koolide osas võib tulla uue õppeaasta alguses muudatusi, sõltudes eelkõige õpilaste arvust (vähemalt 6), kes õpetuses osalevad.

Riihimäe linnas saab eesti keelt õppida kaks tundi nädalas Peltosaare koolis.

Roukko algkooli klassiruumides tegutseb kord nädalas 2h väike eestikeelsete õpilaste rühm, vanusegruppi kuuluvad hetkel lapsed eelkoolist kolmanda klassini.

Järvenpää linnas on võimalik õppida eesti keelt 2 tundi nädalas. Õppetöö toimub kuues piirkonna koolis: Kartano koolis, Kinnari koolis, Anttila koolis, Saunakallio koolis ja Yhteiskoulus ning Koivusaare koolis. Õpilasi on kokku 40. Õpetamine toimub Eestis välja antud õppematerjalide abil ja lähtub õpilaste individuaalsest keeleoskusest.

Helsingi Latokartano Põhikool on päevakool, mis tegutseb Soome õppekava alusel ja kus vähemalt 25% õppest toimub 9 õppeaasta jooksul eesti keeles, nö kakskeelne kool. Kakskeelse õppe võimalustega saab lähemalt tutvuda kooli kodulehe vahendusel www.latopk.edu.hel.fi või http://eestiklass.wordpress.com. Õpetajaid on 2, Anne Ribelus-Jokela ja Marika Nisov. Silja Aavik ja Ülle Maasalu on jäänud pensionile. [dets 2020]

Kõigil Tamperes elavatel eesti keelt (teise) emakeelena rääkivatel lastel on võimalik õppida eesti keelt 2 tundi nädalas. Õppetöö toimub seitsmes eri Tampere piirkonna koolis: Kissanmaa koolis Kissanmaal, Aleksanteri koolis kesklinnas, Hyhky koolis Pispalas, Koiviston koolis Koivistonkyläs, Peltolammi koolis Peltolammis, Pohjois-Hervanta koolis Hervantas ja Lielahti koolis Lielahtis. Õpperühmi on kaheksa, igas rühmas on 4-10 õpilast ja laste vanus on eelkoolieast gümnasistideni (5-aastastest 19-aastasteni). Õppetöös lähtutakse lapse individuaalsetest oskustest ja keeletasemest ning õpe toimub Eestis välja antud õppematerjalide toel.

Hyvinkääl toimub eesti keele õpetus 4 koolis: Puolimatka, Paavola, Härkävehma ja Mardi koolis.

Põhja-Inglismaal Bradfordis asuva Eesti Kooli eesmärk on tutvustada eesti keelt ja kultuuri Põhja-Inglismaal elavatele eesti päritolu lastele. Koolis korraldatakse eesti keele, loovtegevuse ja muusika tunde. Keeleõpet planeeritakse liitklassides vanuserühmadele 4-6 a, 7-9 a, 13 a.

Eesti Kool Londonis alustas õppetööd 2009. a sügisel. Koolis käivad lapsed vanuses 3-14 aastat ja õppetöö toimub neljas vanuserühmas. Eesti Kool Londonis on täiendõpet pakkuv kool, kus lisaks eesti keelele õpetatakse ka muusikat, käsitööd ja kunstiõpetust. Kõige vanemale 4. grupile (8+aastased) toimub juba mitmendat aastat järjest erinevatel projektidel baseeruv õpe.

Kooli põhieesmärgiks on arendada laste eestikeelset suhtlemis- ja eneseväljendusoskust ja rikastada sõnavara. Samuti peab kool oluliseks anda lastele teadmisi Eesti kultuuriloo, rahvakalendri tähtpäevade, tähtsamate ajaloosündmuste ja looduse kohta ning äratada lastes huvi Eesti lastekirjanduse vastu.

2017/18. õppeaastal ühines kooliga ka mängurühm, kuhu on oodatud kõik 0-3aastased lapsed oma eesti keelt kõnelevate vanematega. Läbi ringmängude mängimise, kunstiliste tegevuste ning lastelaulude laulmise pakume lastele eestikeelset mängukeskkonda, kus nad saavad luua varajasi sõprussuhteid eesti keelt kõnelevate eakaaslastega.

Nii koolitunnid kui ka mängurühma tegevused toimuvad kaks korda kuus laupäeviti Chiswick School’i ruumides Londoni lääneosas.

Eesti Kool ja Lasteklubi hoolitseb Kopenhaagenis ja lähiümbruses eesti keele õppe eest lastele vanuses 2-5 ja 6-12.

Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool tegutseb juba alates õppeaastast 2002/2003 ning on loodud Mae Veskis Hove algatusel. 18 õppeaasta vältel on toimunud eesti keele ja kultuuri õpetamine eesti-taani segaperede lastele/noortele. Eesti koolidest olen ainus õpetaja, kes nii kaua on samade õpilastega tegelnud. Õpilased on jõudnud tänaseks üliõpilasikka. Neid on küll vähe, kuid nende omapära on selles, et nad on eesti keele õppimisega tegelnud alates 6. eluaastast ja jätkavad kord kuus keele täiendamist ka nüüd, täiskasvanutena. Järjepidevus on väga oluline, sest tihti unustatakse selles vanuses oma juurtega tegelemine, Kopenhaageni Pühapäevakool on aga hea näide sellest, et õige lähenenemisviisiga noortele ning tuginedes nende omavahelisele suhtlusringile on võimalik huvi säilitada ja eesti keele täiendamisega tegelda ka täiskasvanueas. Õppetöö toimus varasematel aastatel kaks korda kuus nädalavahetustel, viimastel aastatel korra kuus. Rõõm on tõdeda, et õpilaste motivatsioon ei ole aastatega kadunud, vaid on jäänud samaks või isegi suurenenud. -Mae Veskis Hove [dets 2020]

Bostoni Eesti Kool toimub igal teisel pühapäeval alates septembri algusest. Kooli põhieesmärk on eesti keele oskuse arendamine ja Eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kultuur, ajalugu, rahvatants, mängud ja laulmine. Kõik lapsed on oodatud kooliaasta vältel!

Chicago Eesti Kool avas taas uksed 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri. Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3-5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad. Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele.

Washingtoni Eesti Kool on Washingtoni Eesti Seltsi allorganisatsioon ja pakub kohalikele eesti taustaga lastele (vanuses 4-11) eesti keele ja kultuuri õpet (Eesti lugu, laulud, ringmängud). Kool tegutseb igal teisel laupäeval. Lapsed õpivad eesti keelt nii emakeele kui ka võõrkeelena. Lisaks avatakse jaanuari lõpus klass täiskasvanutele.

Baltimore Eesti Kool asutati 1955. a Tõnis Roosmaa poolt, kes oli aastaid sealse kooli juhatajaks. Kool on lähiümbruskonnas elavate eesti päritolu lastele eesti keele ja kultuuri õpetamiseks. Koolitöö eesmärk on õpetada lapsi läbi laulu, liikumise-rahvatantsu ja mängude eesti keeles suhtlema - tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja korraldatakse ümbruskonna eestlaskonna koosviibimisi. Kool toimub kuu igal teisel pühapäeval.

New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärk on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu, ajalugu, rahvatants ning laulmine.

Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis õppis 2011/2012. õa-l 154 õpilast. Kuni 2004/2005 õa-ni oli gümnaasium (endine nimi Petseri 2. Keskkool) ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles. 2005/2006. õppeaastast sai kooli õppekeeleks vene keel. Aastast 2019 õpetatakse eesti keelt 5.-9. klassini 2 korda nädalas, 10.-11. klassides 3 korda nädalas. 1. klassist alates hakatakse õpetama inglise keelt. Saksa keelt ei õpetata aastast 2005. Kooli lõpetajad siirduvad edasi õppima nii Eesti kui ka Venemaa kõrgkoolidesse.