Seltsid

Mudilasringi kuulub 35 aktiivset peret - kõik eesti juurtega pered, kes on huvitatud lastele eesti keele õpetamisest läbi mängu ja muusika. Sydney Mudilasring kohtub iga kahe nädala tagant reedel ja kord kuus pühapäeval. Tegevus toimub eesti keeles läbi laulu, mängu ja liikumise. Mudilasring tegutseb Sydney Eesti Majas. [dets 2020]

Brisbane’i Eesti Mängutuba (BEM) on asutatud 21. novemberil 2013 ning on kokkusaamise kohaks kultuuriülestele perekondadele, kes on huvitatud oma lastele eesti keele ja kultuuri õpetamisest ning ka eesti keele praktiseerimisest.

Eesti keele õppijate grupp Melbourne`is

Adelaide Eesti Selts (AES) rajati aastal 1949 ning juriidilise isiku staatus on aastast 1985. AESi olulisemaks sihiks on anda Lõuna Austraalia osariigis elunevatele eesti päritolu isikutele võimalusi eesti keele, kultuuri ja kommete edasikandmiseks. AESi allorganisatsioonidena on aastate jooksul tegutsenud laulukoorid, teater, rahvatantsurühm ja mitmed teised seltskondlikud organisatsioonid. Liikmeskonna vananemise tõttu on mitmed neist organisatsioonidest oma tegevuse lõpetanud. Kõige aktiivsem praegu tegutsev organisatsioon (peale AESi) on folklooriansambel Vikerkaar, mis viljeleb rahvatantsu ja rahvamuusikat. Selle rühmituse liikmeskond on lastest kuni keskealisteni. AES annab välja igakuist teatelehte Virgats.

Austraalia Eestlaste Seltside Liit asutati 1950ndate aastate alguses. Liidu põhifunktsiooniks on eestlust säilitav ning Eestit tutvustav tegevus. Austraalia Eestlaste Seltside Liidus on umbes 20 organisatsiooni üle Austraalia. Ühingu juhatuse koosolek toimub kord kuus. Ühing tegutseb Melbourne Eesti Majas, Zoomi keskkonnas, või mujal. Juhatuse koosolekud ning tegutsemine vastavalt aastakoosoleku direktsioonidele kõikide organisatsioonide osavõtul. AESL tegevussuunad - 1. To be a peak body of Estonian organisations in Australia. 2. To act as a non-profit organisation; 3. To co-ordinate activities in Australia that pursuit of the preservation and advancement of Estonian language, culture and heritage; 4. To set future goals and negotiate continuity of Estonian organisations and cultural activities in Australia 5. To be as a centre for distributing of information, to maintain a website that communicates the community events and raises issues for debate; to be the voice for the community 6. To be the owner of Estonian Archive in Australia 7. To represent Estonian organisations of Australia in Estonian World Organisation; 8. To be the central point of contact with Estonian organisations around the world. [dets 2020]

Eesti Belgia Seltsil on liikmeid ca 40, samas seltsi üritustele, mis toimuvad aastaringselt, v.a juuli-august, on oodatud kõik huvilised. Ruume renditakse vastavalt korraldatava ürituse vajadustele, vahest on ka saatkond võimaldanud kasutada oma ruume. Eesti Selts Belgias korraldab erinevaid kultuuri- ja kogukonnaüritusi: eesti teatrite külalisetendusi, kontserte, filmivaatamisi, kohtumisi kirjanikega, samuti toimuvad laste jõulupidu, jaanik, vabariigi aastapäeva tähistamine ning iga-aastane raamatuvahetuslaat. Seltsi alt tegutsevad veel segakoor Beene, lastekoor, rahvatantsurühm Euroviisud, laste rahvatantsurühm ning Eesti kool. [dets 2020]

Eesti Maja Hollandis tutvustab ja hoiab Eesti keelt ning kultuuri. Eesti Maja Hollandis koondab 120 inimest (2019. a seisuga).    

Iirimaal Corki piirkonnas elavad eesti perekonnad on kogunenud Cork Eesti Pereselts Üheskoos nime all. Esimene üritus toimus aprillis 2009. a. Pereseltsi Üheskoos eesmärk on ülal hoida eesti keelt ja kultuuri, koondada eesti peresid Corkis ning selle ümbruses, pakkuda eesti lastele võimalust suhelda eakaaslastega, rääkida eesti keeles või võimalust kuulda ja õppida eesti keelt. Peame oluliseks väärtustada ja tutvustada eesti kultuuri ja traditsioone.

Leicesteri Eesti Maja on eestlaste kogunemise koht, kus mängitakse piljardit, kuulatakse Eesti muusikat ja suheldakse sõpradega. Kord kuus viiakse läbi lastele suunatud eesti keele õpet. Samuti korraldadakse 4–6 korda aastas suuremaid üritusi.    

Inglismaa Eestlaste Ühing hõlmab kõiki Inglismaa eestlaste organisatsioone. See asutati 1947. aastal, kui esimesed nõukogude võimu eest põgenejad saabusid Inglismaale. IES Tulevik asutati 1974. aastal põgenike järeltulijatele s.t. noortele, kes sündisid Inglismaal. Tuleviku liikmed on nüüd enamik keskealised, aga kannavad edasi eesti meelt ja eesti traditsioone Inglismaal ning on proovinud omakorda seda edasi anda oma lastele. IES Tulevik ja Inglismaa Eestlaste Ühing korraldavad igal suvel koos lastelaagrit ja Rahvapidu. Laagris osalejad on vanuses 4 kuni 18. Lapsed/noored õpivad igal hommikul eesti keelt, toimuvad eesti laulu ja rahvatantsu proovid, kus õpitakse laule ja tantse laupäevaseks Rahvapeoks. Kunstitunnis valmistatakse eestipäraseid ehteid Rahvapeo müügilaua jaoks. Iga laps/noor võtab osa kõikidest tegevustest. Peale selle naudivad noored veel metsamängu, sporti, grillimist, ujumist ja lõkketuld. Laupäevasele Rahvapeole tuleb tavaliselt kokku umbes 250 eestlast ning nende sõpru üle Inglismaa. Lapsed/noored esinevad rahvariietes laulu ja tantsuga. Laager võimaldab meie lastel/noortel lähemalt tutvuda enda eesti päritoluga ning ka selle üle uhkust tunda. IES Tulevik korraldab aasta jooksul veel kolm kokkutulekut oma liikmetele ja nende lastele, kus on lastel võimalus edasi õppida eesti keelt.

Eesti lasteaed Montrealis alustas tegevust 2010. a sügisel. Läbi meisterdamise, laulmise ja mängude õpitakse eesti keelt ja kultuuri. Kokku saadakse igal teisel laupäeval Jaani kirikus.

Seltsi eesmärgiks on toetada eesti keele ja kultuuri õpetamist ja tutvustamist Kreekas, selts soovib äratada ja süvendada huvi Eesti vastu ning toetada Kreekas elavate eestlaste ja nende laste eesti keele säilitamist ja keeleoskuse parandamist. Selleks korraldatakse keeleõpet, rahvuskultuurialaseid loenguid, seminare, õpitubasid ja muid üritusi nii täiskasvanuile kui ka lastele.

Läti Eesti Seltsis kohtuvad inimesed selleks, et koos aega veeta järgmiste tegevuste näol: laulmine Segakooris Leelo, tõlkimine, keeleõpe, huvialaringid, seeniorite klubi, vanemate liikmete külastamine/abistamine. Samuti võetakse osa Läti vähemusrahvuste ühenduse, Riia aktiivsete seeniorite ühenduse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Läti Vabariigi presidendi vähemusrahvuste konsultatiivkomitee, LV kultuuriminsteeriumi vähemusrahvuste esindajate ümarlaua tegevustes ning paljudest teistest toimetustest.

Seltsi tegevus on suunatud eestlaste traditsioonide säilitamisele, eesti kultuuri tutvustamisele, Eestiga seotud tähtpäevade ühisele tähistamisele. Enim pööratakse tähelepanu eesti keele ja sidemete säilitamisele kodumaaga. Vilniuses taasalustas eesti keele ja kultuuri õppega tegelev pühapäevakool tegevust 23. veebruarist 2013, kus eesti keelt ja kultuuri õpib 10-14 last. Lapsed saavad kokku igal laupäeval. Kaasates täiskasvanuid, on plaanis korraldada ka õuesõppe päevi ning kutsuda pühapäevakooli spetsialiste näiteks maalimise ja muusika valdkonnast ning korraldada muid toredaid ühisüritusi.

Luksemburgi Eesti Seltsis viiakse läbi keeleõpet Eesti koolis, korraldatakse kultuuriüritusi ja tantsitakse ühiselt rahvatantsu. Setsiga on oodatud ühinema kõik eestlased või Eesti sõbrad  

Norra Rahvatantsurühmas lauldakse pärimuslaule, tantsitakse autoritantse ning tegeletakse folklooriga.

Eesti Selts Norras (ESN) loodi 1987. aastal. Seltsi peamiseks eesmärgiks on toetada Norras viibivate eestlaste integreerumist. Eesmärgi saavutamiseks vahendab ESN Norras viibivate eestlaste ja Eesti vastu huvi tundvate isikute suhtlust ning korraldab seltskondlikke üritusi.

Norra-Eesti ühingu eesmärk on jagada teavet mõlema riigi ühiskonna ja kultuuri kohta ning toetada Norra ja Eesti vaheliste sõprussidemete loomist ning koostööd. Norra-Eesti Ühingu alla kuulub Eesti kool ning lastering Oslos. Oslo lastering loodi 2007. aastal. Ring pakub vaba aja veetmise võimalust eesti keelt rääkivatele lastele vanuses 1-4 aastat, kelle elukoht on Oslos või Oslo ümbruses. Lasteringis osalemiseks peab üks vanematest olema Norra-Eesti Ühingu liige. Lasteringi tegevuses osalemise eest lisatasu maksma ei pea. Ringi eesmärkideks on pakkuda eesti päritolu lastele eestikeelset tegevust ning tekitada Norras elavates eestlaste lastes huvi eesti keele, kultuuri ja traditsioonide vastu ning pakkuda eesti vanematele selleks tuge ja inspiratsiooni. Eesti kool Norras Eesti kooli üldine eesmärk on eesti keele õpetamine Oslos. Õppetegevust alustati 2010. aastal. Kohtutakse üks kord kuus pühapäeviti ning töötatakse erinevates vanuserühmades. [dets 2020]

Kõik eesti keele huvilised Prantsusmaal, on oodatud seltsi kogunemistele, kus laulude, tantsude ja meisterdamiste kaudu õpetatakse eesti keelt ning eestlaste rahvakombeid. Samuti tutvustatakse osavõtjatele Eesti kultuuritradistsioone ja prantslastele ning viiakse läbi Teeme Ära talgupäevi ning Maailmakoristuspäeva Prantsusmaal.

Ühing on Rootsi Eestlaste Liidu liikmesorganisatsioon. Eesti Keele Seltsis viiakse läbi keeleõpe, et toetada ja säilitada eesti keelt.    

2019. aastal oli Rootsi Eestlaste Liidul kokku 1857 liiget kaheksas geograafilises osakonnas ja 18 liikmesorganisatsioonis üle terve Rootsi. REL osakonnad: REL Lõuna-Rootsi (Lund), REL Göteborg, REL Borås, REL Kesk-Rootsi (Eskilstuna), REL Östergötland (Norrköping), REL Gotland, REL Stockholm, REL Norrland (Umeå, Luleå) Liikmesorganisatsioonid: Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing (Lund), Eesti Keeleklubi Göteborgis, Eesti Keele Selts Boråsis, Eesti Laste Abistamisühing ELA (Kärr-Sämstad), Göteborgi Eesti Segakoor, Korvpalliklubi Narva Veteranid (Göteborg), Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis (Metsakodu), Eskilstuna Eesti Selts, Klubi Estetic (Stockholm), Stockholmi Eesti Huvikool, Stockholmi Eesti Segakoor, Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU, Estivali ühing, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Stockholmi Eesti Kooli Seeniorid, Eesti Golfiselts Rootsis, Stockholmi Eesti Lasteaed, Eesti Noored Rootsis. REL Esinduskogu saadikud (40) osalevad komisjonide töös. Ajaloo- ja arhiivikomisjon, Eestisse kolimise infokomisjon, Integratsiooni ja juriidiliste küsimuste komisjon, keelekomisjon, kultuuriauhinna kolleegium, majanduskomisjon, meedia- ja infokomisjon, noorsootöö- ja kultuurikomisjon, poliitika- ja rahvusvahelise koostöö komisjon, ajakirja "Rahvuslik Kontakt" toimetus. [dets 2020] Tegevus toimub jooksvalt Eesti Majades Stockholmis, Lundis ja Göteborgis, Eesti Kodus Eskilstunas. Piirkondades kus Eesti Maju ei ole, üüritakse lokaale või kohtutatakse avalikes kohtades. Saatkonnas seltside tegevust ei toimu. Küll aga toimuvad kohtumised näiteks Eesti aukonsulite kodus Gotlandil ja Östergötlandil. Ühing korraldab keeleküsimusi ja emakeeleõpetust ning eesti keele õpetajate infovõrgustikku koordineerib keelekomisjon. Lisaks korraldatakse eesti keele intensiivkursusi koostöös Tartu ülikooliga (suvel Tartus) ja kohalikke õhtuseid eesti keele kursuseid.

Eesti Kultuuri Koondises korraldatakse muusika ja kirjandusega seotud üritusi ning kunstinäitusi. EKK vastutab ka stipendiumifondide eest, millega toetatakse kultuurialalisi õpinguid ning kultuurilise sisuga ürituste korraldamist.

Eesti Laste Abistamisühingus viiakse läbi ühiseid tegevusi eestikeelses keskkonnas. Näiteks käiakse koos matkmamas ning suvitamas ja tehakse sporti.

Eesti keele klubi tegutseb Rootsis, Boråsi linnas Hemgårdenis (eesti mõistes kultuurikeskuses) alates 2011. a septembrist. Klubi põhitegevus on eesti keele praktiseerimine, lastele rohkem läbi mängu, täiskasvanutele läbi kultuuriõpetuse. Eesti keele klubis on õppijateks nii lapsed kui ka täiskasvanud (kokku u 20 inimest).

Eesti keeleklubi Göteborgis on lastevanemate loodud mittetulundusühing, mis koondab eesti juurtega lapsi, kellel on huvi tegelda eesti keele ja kultuuriga. Ühingu eesmärgiks on õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga läbi vestluse, laulu, ringmängu ja teatritegemise. Kogu tegevus toimub eesti keeles juhendaja käe all.

Müncheni Eesti Seltsis organiseeritakse diskussiooniõhtuid, mäluprojekte, Eesti filmiõhtuid ning Balti filmipäevi koos Läti ja Leedu seltsidega.

Berliini Saksa Eesti Selts loodi 1999. aastal ning see on Berliinis ja selle lähiümbruses elavate eestlaste ja sakslaste suhtlusvõrgustik. Seltsi eesmärgik on tihendada ja süvendada Saksa-Eesti omavahelisi suhteid.    

Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis peamine eesmärk on toetada ja edendada eesti kultuuri Saksamaal. Ühingu tegevuskavva kuulub kultuuriürituste korraldamine ja toetamine, eesti keele alalhoidmine ja edasikandmine siin sündinud eestlaste ja kakskeelsete perekondade lastele, abi andmine Saksamaal õppivatele eesti tudengitele, abi andmine Saksamaal elavatele eesti vanuritele, eestikeelse ajalehe Eesti Rada väljaandmine, eestikeelsete evangeelsete jumalateenistuste korraldamine.

Berliini Eesti Kultuuriselts KAMA loodi märtsis 2015. Berliini Eesti Kultuuriseltsi moodustavad eestlased ja Eesti sõbrad Berliinis, kes tunnevad huvi Eesti kultuuri vastu ja naudivad seda meeleldi ka Berliinis. Seltsi eesmärk on luua Berliinis eesti kultuuri oaas, st pakkuda kohalikele eestlastele ja meie sõpradele seda, milleks muidu peaks Eestisse sõitma: eesti muusikat, teatrit, filmi, kohtumisi kirjanike ja kunstnikega ning muid kultuuriüritusi. Tahame ka väljaspool kodumaad näidata eesti kultuuri mitmekülgsust ja kordumatust, jõuda teistest rahvustest kodanike meelteni ning rahuldada eestlaste vajadust oma juurte järele. Seltsi samaväärt tähtis eesmärk on toetada siinse eestlaskonna ‒ nii keskmise, vanema kui järeltuleva põlve eesti keele ja meele säilimist. Berliini Eesti Kultuuriselts on mittetulundusühing, mille tegevuse ulatus sõltub tegijate innust ja vabast ajast. [dets 2020]

Mikkeli Eesti Keskus toimetab kogu aeg Eesti Toas. Tegeletakse kultuuri tutvustamise, ürituste korraldamise, erinevate temaatiliste kursuste, töö-, jutu- ning peretubade, keeleõppe, nõustamise, võrgustumise ja koostööga teiste organisatsioonide ja ettevõtetega, raamatukogu laiendamise, informatsiooni jagamisega jpm. Oodatud on need, kes soovivad "Eesti asja ajada". [dets 2020]

Tampere Eesti Klubil on 42 aktiivset liiget ja kogukond koosneb 80-100 inimesest. TEK-il on põhikiri ja oodatakse liituma neid inimesi, kes väärtustavad põhikirja: hoiavad eesti keelt, eesti kultuuri ja identiteeti. Tampere Eesti Klubi korraldab igakuiseid üritusi vastavalt oma tööplaanile. Läbivaid üritusi 25a jooksul on EV sünnipäev veebruaris, vastlapäev, eesti keele päev, kevadpidu, suvepäev, rahvapidu/EV taasiseseisvumispäev, hõimupäev ja jõulupidu. Sihtrühmaks on nii lapsed, noored, pered kui eakad inimesed. TEK kasutab peamiselt Tampere kesklinnas olevat Laikku Kultuurikeskust, kus omab ka väikest kontoriruum, mida jagatakse teiste seltsidega. Kultuurikeskusel on kaunis vabaõhulava, kus toimub Rahvapidu augustis. Rahvatantsu treeninguteks üürime peamiselt Tampere koolisaale ja tasume rendi. Jõulupidudeks üürime suure peosaali, kuhu mahub 150 inimest. Oleme üritusteks üürinud väiksemaid kooskäimise kohti ka Pirkanmaal. Tampere Eesti Klubi on loodud 1996. a ja teostab põhikirjalist tegevust. TEK töökeeleks on eesti keel ning soome keelt kasutame suhtlemiseks Soome riigi ja ametkondadega. TEK aitab kaasa eesti rahvatantsukultuuri säilimisele ja hoidmisele, rahvatansturühmas Vingerpussid tantsivad nii lapsed, noored kui täiskasvanud. Hoiame ka eesti toidukultuuri, korraldades pop-up kohvikuid, osaledes restoranipäevadel. Oleme korraldanud eestikeelseid seminare (emakeelepäev; haridusteemaline seminar; eestikeelne juriidiline nõustamine); oleme koostanud küsimustikke Pirkanmaal elavatele eestlastele nende toimetulemise ja koostöö ettepanekute kohta. Alates 2004. a on TEK hoolinud eesti keele õpetamisest Tamperes ja püüame seda jätkuvalt toetada ning luua sisulised kontaktid eesti keele õpetajaga Tamperes ja Tampere ülikoolis. Aitame informatsiooni jagamisel. Esimesed koostöösammud on astutud. Kirjutame projekte ja rahataotlusi nii Eesti riigile kui Soomele. Oleme koostöised kohalike Pirkanmaa seltsidega, kes pakuvad estofiilidele infot, tegevusi ja tutvustavad eesti kultuuri. Nende peaeesmärk on soomekeelsele sihtrühmale korraldatavad üritused. Suurüritused Pirkanmaal on meil koostöiselt korraldatavad ja kakskeelsed. Tampere Eesti Klubi osaleb aktiivselt soome- eestlaste seltside tegevuses alates 2014. a ja on üks asutaja Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes (EOVS) loodavas katusorganisatsioonis sügisel 2020. TEK kuulub Eesti Kultuuriseltside Ühendusse alates 2018a. Jõuluks 2020 valmib TEK ajaloo- ja arhiiviprojekt, mille eesmärgiks on TEK 25a ettevalmistamine. TEK on avatud koostööle. [dets 2020]

Turu Eesti keskuses korraldatakse kultuurialaseid loenguid, õpitubasid, keeleõpet ning muid üritusi nii täiskasvanuile kui ka lastele. Keskuses toimub ka individuaalne nõustamine eestlastele. Turu Eesti keskuse eesmärk on korraldada eesti keele ja kultuuri õpetamist ja tutvustamist, ühtlasi soovitakse äratada ja süvendada huvi Eesti vastu ning toetada Turu piirkonnas elavate eestlaste ja nende laste eesti keele säilitamist ja keeleoskuse parandamist.  

ET Teater on teatritrupp, mis koosneb inimestest, kes armastavad teatrit teha. ET Teater tegeleb teatri tegemisega- osaletakse filmides ja telesarjades, tehakse etendusi ja eriprogramme.

Helsingi Eesti Majas tegutsevad mitmed Eestiga seotud Eesti ja Soome organisatsioonid, kus viiakse läbi keeleõpet, kultuuriüritusi (kontserdid, näitused jne), harivaid loenguid, laadad jms. Helsingi Eesti Majas rendivad pinda ja tegutsevad Eestiga seotud Eesti ja Soome organisatsioonid Tuglase Selts, Eesti Instituut, Soome-Eesti Seltside Liit, Enterprise Estonia, mis korraldavad keeleõpet ja kultuuriüritusi (kontserdid, näitused, loengud jne). Lisaks neile organisatsioonidele kasutavad Eesti Maja ruume Eestikeelse Hariduse Selts (Üleilmakool, eesti keele kursused), Helsingi Akadeemiline Klubi, segakoor Siller, Helsingi Eesti Muusikastuudio (laulu-mänguring, mudilaskoor, lastekoor, naiskoor, käsikellade ansambel). [dets 2020]

Pirkanmaa Tuglase Seltsis korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi. Samuti on seltsis ka Eesti lastering, Tampere eesti segakoor ja noorteklubi ning eestikeelne vestlusring.

Oulu Tuglase seltsis korraldatakse kultuuriga seotud üritusi ning vesteldakse koos eesti keeles vestlusringis. Oulu Tuglase seltsi eesmärgiks on edasi viia eesti kultuuri, keele ja ühiskonna tundmist eriti Põhja-Soome alal.  

Noorteorganisatsioonis Soome Eesti Noored anname Eesti juurtega noortele Soomes võimaluse oma kogukonna heaks panustada ning osaleda avalikus elus. Seisame koolinoorte õiguste eest, hoiame emakeelt, jagame Soomes Eesti kogukondi puudutavat infot, loome Soome ja Eesti vahel kontakte ning tutvustame Eesti kultuuri. Anname endast parima, et arendada eesti keele õppimisvõimalusi Soomes, osaleme rahvusvahelises koostöös ning esindame Eesti noori Soomes Etniliste suhete nõukogus ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduses. Ootame sind!

Meiliaadress: soome.eesti.noored@gmail.com Facebook ja Instagram: @soome.eesti.noored

Lapua Soome-Eesti seltsi on oodatud kõik huvilised, et korraldada reise ja pidada koosolekuid.

Tuglase Seltsis viiakse läbi eesti ja soome keele kursuseid, eesti keele õpetajate täiendkoolitusi. Edendatakse Eesti-Soome kultuuri- ja ühiskonnasuhteid, korraldatakse kultuuriüritusi ja -reise ja Eestisse. 3200 liiget. Liikmed võivad olla kõik eesti kultuurist huvitatud inimesed. Tegutseb Eesti Majas Helsingis. Tuglase Seltsis viiakse läbi eesti ja soome keele kursuseid ja eesti keele õpetajate täiendkoolitusi. Edendatakse Eesti-Soome kultuuri- ja ühiskonnasuhteid, korraldatakse eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid üritusi (suurim neist Mardilaat) ja kultuurireise Eestisse. Antakse välja kultuuriajakirja Elo. [dets 2020]

Eesti Kultuuri Seltsis "Mihkel" tegeletakse keeleõppe ning paljude teiste kultuuriliste programmidega.  

Selts on suunatud eesti keelt emakeelena kõnelevatele inimestele, kuid samuti ka teistele eesti keele ja kultuuri huvilistele. Lisaks piibliringile, õhtupalvustele ja kord kuus toimuvale jumalateenistusele, on kogudusetöös võimalik osa võtta ka teistest tegevustest: pereklubi Sipsik, ukulele kursus, Eesti-teemalised õhtud, kontserdid ning kultuurisündmused jm.

AnniLa MTÜs kohtutakse igapäevaselt, et erinevas vanuses lastega ühiselt huvialaringides aega koos veeta. Lastele, kes on nooremad kui 3 eluaastat, saavad osa võtta laulu- ja mänguringist, 4–10 aastased lapsed on oodatud rokiringi ning lauluansamblisse, 5–8 aastastel on võimalus osa võtta robootikast ning teaduseringist. Lisaks saab osaleda veel järgmistes töötubades ning tegevustes: batuuditrenn, laste keeleklubi, savitöötuba, tantsuring, laupäevased muinasjutuhommikud, eesti keele päevalaagrid koolivaheaegadel, Eesti laste suvelaager, Eesti laste oma jõulupidu, diskod koolilastele. AnniLa MTÜs toimuvad kohalikus tegutsemispiirkonnas ühiskondlikud koostööprojektid. Organiseeritakse mitmeid projekte ka Eesti ja Rootsi-Eesti lasteaedadega. MTÜs käib kolm korda aastas külas ka Eesti teater. AnniLa MTÜ on praktikalasteaiaks kohaliku riigi ametikoolidele ning Tallinna Ülikooli üliõpilastele.

Laulustuudio Helsingi Eesti Laululapsed on loodud Helsingis ja selle lähiümbruskonnas elavate eesti keelt kõnelevate laste laulu- ja muusikaoskuse arendamiseks. Kogu laulustuudio repertuaar on eesti keeles, et tekitada ja säilitada emakeelsete lauludega lastes huvi eesti keele, kultuuri ja traditsioonide vastu.

Eestikeelse Hariduse Selts on asutatud 26.11.2007 Helsingis. Eestikeelse Hariduse Selts on mittetulundusühing, mille tegevus põhineb vabatahtlikkusel. Seltsi eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri alalhoidmine ning arendamine Soomes. Seltsi eesmärgid: - aidata kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi alalhoidmisele ja arendamisele; - edendada ja toetada eestikeelset haridustegevust Soomes, sealhulgas eestikeelse õppetöö korraldamist; - koondada ja vahendada teavet eestikeelse hariduse kohta Soomes; - osaleda keeleoskust ja kultuuritundmist edendavates projektides ning ka ise neid algatada. 2020. aasta seisuga on aktiivseid liikmeid 45. Selts viib läbi õpetajate ja lastevanemate koolitusi, õpilasvõistlusi ja 9. kl eesti keele lõpueksameid (koos Harnoga) ning reklaamib eesti keele õpet (nt Tuglase Seltsi Mardilaadal). Lisaks korraldab selts kultuuriüritusi, mis mõeldud kõigile Soomes elavatele eesti keele õpetajatele ning eestikeelsetele lastele ja perekondadele, mis toimuvad Helsingi Eesti Majas, Eesti saatkonnas, Alppila kirikus, veebis jm.

Keelekindluse klubis kohtutakse kord kuus pühapäeviti ning see klubipäev on jagatud kolmeks: 1) eesti keele tund, kus õpetaja valmistab lapsed ette projektitunniks. Õpitakse tundma spetsiifilist sõnavara ja žargoone, mängitakse keelt arendavaid mänge ning loetakse/arutatakse raamatuid. 2) Projektitundi juhendab külalisõpetaja - selleks on eesti keelt kõnelev täiskasvanu, kes räägib oma tööst või hobist. Külas on käinud teadlasi, mesinik, ooperilaulja, joogainstruktor, õmbleja, kirjanik, äppide tarkvarade insener jne. Projektitunni peaeesmärk on avardada silmaringi ning tutvustada erinevaid ameteid. 3) Kolmas tund on kokandustund, kus avastatakse eestimaised retsepte. Lapsed loevad retsepte, leiavad õiged ained ning vajaminevad kööginõud. Koos valmistatakse snäkke, kergeid eineid jne. Tundi juhendab eesti keelt kõnelev kokk. Keelekindlus püüab luua rohkem kontakte erinevate organisatsioonidega Londonis, näiteks on organiseeritud ühised suvepäevad Eesti Kooliga Londonis, koostöös Eesti Majaga alustatakse aiandusprojektiga, ning pakutakse töötubasid (Keelekindluse lapsed juhendavad) Eesti Seltsi jaanipeol.

Šveitsi Eesti Mänguring on esimene sellelaadne (Eesti lastele suunatud) projekt  Šveitsis (vabatahtlike eestvedajate näol), mis alustas tegevust 2014. aasta jaanuaris. Mänguringis osaleb u 30 last, vanuses 3-12 eluaastat. Lapsed on jaotatud 3 vanuserühma: mudilased (3-4a), koolieelikud (5-7a) ja kooliealised (8-12a). Šveitsi Eesti Mänguringi põhieesmärgiks on tutvustada Šveitsis elavatele Eesti päritolu lastele nii Eesti kultuuri, kirjandust, tähtpäevi, aga ka arendada laste eesti keele oskust. Suur osa mänguringi tegevusest toimub läbi suhtluse, rühmatöö, mängu ja käelise tegevuse (aga ka läbi muusika ja laulu), kus põhirõhk on eneseväljendusel ning eesti keele sõnavara laiendamisel. Samuti pakub mänguringis osalemine (nii lastele kui ka nende vanematele) võimalust toredateks kohtumisteks, et sõlmida ja säilitada sõprussuhteid.

Kopenhaageni Eesti Selts "Eesti Kodu" on Taanis Kopenhaageni piirkonnas elavaid eestlasi ja nende peresid koondav ühendus. Eesti Kodusse on oodatud ka kõik teised, kellele Eesti ja eestlased südamelähedased on. Eesti Kodu on üks vanemaid Välis-Eesti seltse maailmas, asutatud juba 1922. aastal. Seltsi eesmärgiks on siinses Eesti kogukonnas seltskondlike ja kultuuriürituste läbiviimine. Seltsis leiavad üksteisega kontakti need, kes soovivad põnevaid sündmusi organiseerida, otsivad keeleõpetajat, tahaksid leida oma lapsele eesti keelt kõnelevaid mängukaaslasi või lihtsalt aeg-ajalt mõnusasti koos aega veeta. Eesti Kodu korraldab aastas mitmeid juba traditsiooniks saanud üritusi: peakoosolek, kevadel-suvel ekskursioonid ja piknikud, sügisene kultuuripühapäev ning talvine jõulupidu jne. Üritustele kutsume nii seltsi liikmeid kui kõiki teisi huvilisi. Meil on hea koostöö Eesti Vabariigi saatkonnaga.

Ühiskondlik organisatsioon "Krimmi Vabariigi eestlaste regionaalne rahvuskultuuri autonoomia" ОО "РНКА эстонцев Республики Крым" ÜHINGU LÜHIKIRJELDUS Ühing koondab umbes viiskümmend inimest. Igaüks, kes osaleb Eesti kultuuri arengus Krimmis, võib liituda. Ettevõte tegutseb vastavalt iga-aastasele tegevuskavale. Ettevõtte kontor asub "Krimmi rahva sõpruskonnas" Korraldatakse üritusi "Eesti kultuuri päevad". Email: esticrimea@mail.ru

MTÜ Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühing on ametlikult registreeritud küll Tallinnas, kuid korraldab Lotte Kooli Budapestis, ühendades sealseid Eesti juurtega lapsi ja lapsevanemaid. Ühiselt korraldatakse laste kokkusaamisi keeleõppe ning Eestiga sidemete hoidmise eesmärgil. Alates 2011. aastast toimuvad laste kokkusaamised praegu kord kuus Eesti Instituudi ruumides. Igal korral on koos ligi kümme last.

Connecticuti Eesti Seltsil on Facebook grupis 176 liiget ja umbes 80 lõivu maksvat liiget. Ühing korraldab umbes seitse kuni kümme üritust aastas. CES omab viies hektari suurust maatükki kaunis pastoraalses keskkonnas, kus on köök, spordiväljakud, lõkkeplats ja lauad. Talvistel üritustel rendib CES saale. Connecticuti Eesti kool tegeleb keeletundide, laulu ja rahvatantsuga. CES korraldab kultuuriüritusi ja kohtumisi. [dets 2020]

Houstoni Eesti Seltsis kohtutakse, et tähistada Eesti pühi, ning ühiselt külastada Eestiga seotud kontserdeid ja vaadata koos Eesti filme.

Texase Eestlased on grupp eestlasi, kes saavad kokku, et pidada Eesti tähtpäevi, tantsida kaerajaani ning õpetada lastele natuke eesti keelt.  

Pillerkaar on Washingtoni Eesti Seltsi osa, kus tantsitakse rahvatantsu. Pillerkaares tutvustatakse Eesti rahvatantsukultuuri, Washingtoni piirkonna rahvusvahelistel festivalidel ja Eesti kogukonna üritustel. Samuti võetakse igal aastal osa ka Skandinaavia Festivalist New Jersey osariigi ning NATO Festivalil Norfolkis, Virginias, kus Pillerkaar on ka partneriks Eesti esindajatele NATO juures, et tutvustada Eestit.

Seltsis on Washingtoni Eesti Kool, korraldatakse kultuurilisi üritusi (teater, muusika, kunst), Eesti pühad (Eesti Vabariigi aastapäev, jaanipäev, jõulud). Seltsis toimuvad mõtteõhtud ning käivad visiidil ka Eesti külalislektorid.

Fondi eesmärgiks on toetada Eesti kunsti ja kultuuri säilimist Ameerika Ühendriikides. Peamiseks ürituseks on Eesti Kultuuripäevade korraldamine New Yorgis.

Atlanta Eesti Kultuuriseltsis kohtutakse, et tähistada Eesti tähtpäevi, külastada koos muuseume ja parke ning korraldada filmiõhtuid.    

Los Angelese Eesti Selts on tegev kultuuriline organisatsioon, kus organiseeritakse kontserte ja näitemänge koos tuntud Eesti lauljate ning näitlejatega, korraldatakse Eesti Vabariigi aktust ning võetakse vastu mainekaid külalisi Eestist.

Bostoni Eesti Seltsi juures tegutseb eesti kool. Kohtutakse keskmiselt kaks korda kuus.

Washingtoni Eesti Seltsi eesmärgiks on ühendada Eestiga seotud peresid ning anda nende lastele võimalus õppida eesti keelt, Eesti lugu, laule ja ringmänge. Sõbralikus keskkonnas ja läbi rohke käelise tegevuse julgustatakse laste huvi oma Eestimaa ja eesti keele vastu.

Moskva Eesti Seltsis kohtutakse kord kuus, et suhelda kaaslastega eesti keeles ning pidada koosolekuid.

Peterburi Eesti Kultuuriseltsis korraldatakse eesti keele kursusi ja kultuuriüritusi, samuti tehakse käsitööd, lauldakse segakooris "Kaja" ning tantsitakse tantsuansamblis "Neevo".