Heidy Eskor-Kiviloo

Eesti Instituudi välisõppe juht

Mul on olnud justkui üsna mitu paralleelset elu. Elu, mis viis mind samaaegselt õppima nii Tartusse kui Torontosse, hiljem Tartusse ja Tamperre. Ikka mitu eriala korraga. Elu mitme riigi, Eesti ja Kanada vahel. Elu kolme lapse emana, kellest igaühel oli oma anne, mida toetada. Töine elu hariduses – nii rahvusvahelise üldhariduskooli kui kolme kõrgkooli (Eesti Kunstiakadeemia, Estonian Business School’I ja Tartu Ülikooli) ridades. Ja alati arenduse poole peal. Ehk et see ongi üks läbiv joon. Ükskõik, mida on olnud vaja välja mõelda, arendada või rahastada, siis seal olen ma oma mõtted appi pakkunud. Võimalusel ka ellu viinud.

Aga siis on veel üks suur osa minust, mis on toimetanud vabatahtlikus voos – korraldades oma laste koolile tuluüritusi, oksjone, näitusi, andnud oma südame igasuguste muusikasündmuste korraldamiseks, löönud kaasa mitmesuguste heategevusprojektide arendamisel nii asenduskodudes kui haiglates kui eakatekodudes. Enamasti on ka need viimased olnud muusikaga seotud. Ja lastega. Lastega, kes on olnud väga andekad ning keda mul on olnud rõõm lennutada üle maailma esinema, võistlema, musitseerima, oma hinge helge hoidma.

Ning lõpuks on mul veel üks natuke nagu paralleelelu – olla peaaegu  et elukutseline eestlane. Seda ma olin juba 10 aastat Kanadas elades, mil erinevates ettevõtmistes kaasa lõin. Ent samas ka nüüd, oma tänasel ametikohal – aidata juhtida Eesti Instituudi kaudu välisõppe programmi, mis haarab kõiki teid – eestlasi- üle maailma nii lähedal kui kaugel.

Ehk et olengi olnud tugisammas oma lastele ning paljudele andekatele noortele siin ja seal. See kõik on teinud Elu elamiväärseks.