Eesti keele postkaardid

Valik harjutusi eesti keele postkaartide kasutamisel

Eesti keele postkaarte võib kasutada õpetamiseks, sõnumi saatmiseks, mängimiseks – kuidas ise soovite! Järgnevalt mõned näited, kuidas postkaarte kasutada keeletunnis. Kaardi tagaküljele võib lisada teema kohta käivaid sõnu ja väljendeid, grammatikat või muud olulist teavet.

Tervitused, hüvastijätud ja viisakusväljendid (postkaardid 1, 2, 3 ja 17)

Õpilased harjutavad paarides kaardil olevaid väljendeid, täiendavad neid veel teiste tervitus- ja hüvastijätufraasidega õpetaja, kaaslase või sõnastiku abil. Pärast väljendite harjutamist arutletakse, millised fraase sobib kasutada õpetaja, pereliikme, sõbra ja võõra inimesega. Seejärel teevad õpilased dialooge, võttes erinevaid rolle (sõber, laps, õpetaja, võõras ja tuttav inimene jne).
17. postkaardil on kujutatud olukorda, kus tuleb vabandada. Õpetage edasijõudnud õpilastele ka teisi väljendeid: Andke andeks! Pole viga! Tühi asi!
Millal võime sinatada ja millal peame teietama?

Numbrid (postkaart 4)
Kõigepealt loevad kõik õpilased kaardilt numbreid, ütlevad oma telefoninumbri, teevad liitmis- ja lahutamistehteid ahelmänguna või paarides.
Ülesanne: Kes on number 7? Õpilased kirjeldavad väljamõeldud tegelast. Näiteks: Number seitse on Baruto. Ta räägib eesti, vene, jaapani ja inglise keelt. Ta on suur ja tugev mees.

Nädalapäevad (postkaart 5)
Õpetaja ja õpilased vaatavad kalendrit. Mis päev on täna/homme/ülehomme/eile/üleeile? Seejärel esitavad õpilased üksteisele küsimusi, kasutades kaardil olevaid sõnu, näiteks: Kas sa käid saunas esmaspäeval? Mis päeval sa puhkad? Õpetaja tutvustab määrsõnaliidet -(i)ti, mida kasutatakse, kui tegevus on regulaarne (näiteks esmaspäeviti). Seejärel jutustavad õpilasted, mida nad teevad igal nädalapäeval. Tegevused, mis kaardilt puuduvad, kirjutatakse tahvlile.

Aastaajad (postkaart 6)
Õpilased jutustavad (olevikus), mis pildil juhtub ning milline on ilm erinevatel aastaaegadel: pildil on …. Õpilased moodustavad lauseid selle kohta, mida piltidel näha pole: Kevadel ja suvel on puud rohelised, sügisel on puud värvilised jne. Õpilased räägivad, mis on nende lemmikaastaaeg ja miks ning mida nad teevad sellel aastaajal.

Linn ja liiklusvahendid (postkaardid 7 ja 8)
Linna ja liiklusvahendite postkaardiga saab lisaks uue sõnavara õppimisele harjutada kaasaütlevat ja kohakäänded, samuti küsisõnu. Õpitakse kohanimede käänamist, sh lühikest sisseütlevat, näiteks: Ma sõidan Rakverre, Kuressaarde, Jürisse, Türile jne.
Õpilased arutlevad, millised liiklusvahendeid on veel olemas (lennuk, mootorratas, mootorpaat jne). Õpetaja selgitab, milliste küsisõnade abil moodustada piltide kohta küsimusi: Millega? Miks? Kellega? Kuhu? Millal? Kui kaua? Õpilased kirjutavad uued sõnad kaardile (vihikusse, paberile).
Õpilased küsivad küsimusi ja nimetavad isiku, kes peab vastama. Liiklusvahendite kaardi kõrvale võib võtta teisi postkaarte, näiteks aastaaegade ja nädalapäevadega. Küsimused: Kuhu sõidab Peeter laupäeval? Kellega Mari sõidab suvel puhkusele? Millega sa sõidad Tallinnast Helsingisse? Millal läheb rong/buss Tartusse? jne.
Seejärel räägivad õpilased üksteisele, kellega, kuhu ja missuguse sõiduvahendiga nad sõidavad. Iga õpilane teeb oma vestluspartneri reisidest kaasõpilastele kokkuvõtte, näiteks Rinalds sõidab autoga Tallinnast Lätti puhkusele oma perega. Talvel sõidab Rinalds soojale maale, ta lendab lennukiga Lanzarotesse. Tallinnas sõidab ta tööle bussiga.
Edasijõudnutega võib harjutada konstruktsiooni mulle meeldib sõita, minna, käia jne. Selgitada, millal kasutada minema ja käima.

Kohvikus, turul, poes .. (postkaardid 9 kuni 13)
Õpilased saavad harjutada müüja ja ostja rolli, harjutada söökide ja toiduainete nimetusi. Algajatele õpetada pöördumine palun mulle…, mis on üks lihtsamaid ja levinumaid fraase müüjalt või teenindajalt millegi palumise või ostusoovi väljendamiseks. Soovitame näidetena alustada ühe nimetuse palumisest, näiteks palun mulle üks mahl, üks võileib, üks kala … seejärel tutvustada ainsuse osatava käänet, ehk kuidas käänata nimisõnu, kui küsitakse mitu asja: palun mulle kaks mahla, võileiba, kala…Soovitame kasutada seda koos numbrite postkaardiga (postkaart 3).
Õpilased küsivad erinevate viljade kohta: Mis värvi on …? Mõni vili (õun, sibul) võib olla ka mitut värvi. Seejärel nimetavad õpilased vilju, mida ei ole kaardil ning ka seda, mis värvi vastav vili on. Kaardilt puuduvate viljade nimed kirjutab õpetaja tahvlile, õpilased kirjutavad need oma kaardi tagaküljele või vihikutesse.
Õpilastega koos vaadatakse keelekaarte juur- ja puuviljade ning toiduainetega. Õpilased moodustavad sõnade mitmusevormid. Õpilased küsivad üksteiselt küsimusi: Mida sa sööd hommikusöögiks/lõunaks/ õhtusöögiks? Mis sulle maitseb? Kas sulle maitsevad …? jne. Kasutatakse ajamäärsõnu: sageli, harilikult, tavaliselt, vahel, harva.
Õpetaja küsib: Kas sa käid turul või poes? Millal/kui tihti sa käid turul? Harjutatakse erinevate ajamäärustega variante (kaks korda nädalas, üks kord kuus jne). Seejärel vaatavad õpilased turu postkaarti ja arutavad, mis on pildil olevas purgis, pakkides ja letil, ning kas kala on värske või soolatud/kuivatatud. Õpilased arutavad, milliseid toiduaineid müüakse purgis, pakis, kotis jne. Seejärel teevad õpilased dialoogi, kus üks osaleja on müüja ja teine ostja. Õpetaja kirjutab tahvlile need sõnad, mida kaardil pole.
13. postkaardil istuvad inimesed kaetud söögilaua ümber, kuid jutumullid on tühjad. Õpetaja innustab õpilasi pakkuma, mida võiksid pildil olevad tegelased küsida, soovida või mõelda. Sealjuures saab õpetada väljendeid Head isu! Jätku leiba!

Asjad kirjutuslaual (postkaart 14)
Õpilased vaatavad postkaardil esemeid ja räägivad neist. Arvuti puhul räägitakse erinevat tüüpi arvutitest (sülearvuti, tahvelarvuti, lauaarvuti) ja kuidas mobla kohta veel võib öelda (mobiil, mobiiltelefon, nutitelefon). Kaardil ei ole kõiki esemeid, mis õpilaste laudadel tavaliselt on, näiteks prillid (saab joonistada ja kirjutada need kaardile juurde). Selle kaardiga saab ka harjutada konstruktsiooni: mul on …. Töö paarides: Mis sul on? Mul on märkmik, raamat ja pliiats.

Mööbel (postkaart 15)
Õpilased vaatavad postkaarti ja ütlevad kaardil olevate sõnade mitmuse. Õpetaja kirjutab mitmuse vormid tahvlile. Siis kirjutavad õpilased kaardile/tahvlile esemed, mille nimetusi nad teavad, aga mis kaardilt puuduvad, näiteks nagi, diivan, peegel, kirjutuslaud jne. Mis on toas? Õpilased nimetavad esemeid, mis on klassiruumis. Mitu … on selles toas? Õpilased harjutavad arvsõnu (toas on kolm lauda, kaksteist tooli jne).
Mis on sinu kodus? Õpilased nimetavad esemeid, mis on nende kodus (toas) ja küsivad üksteiselt: Kas sul on…? Mitu … sul on? Mis värvi on sinu …?
Mäng: Õpilane ütleb lause toas olevate esemete kohta, teised peavad ära arvama, kas see on õige või vale ning vajadusel parandama. Näiteks: A: Toas on kaks lauda. B: Vale, toas on üks laud.

Mul on / ei ole … , jah / ei (postkaardid 16, 20 ja 21)
Õpilased liiguvad ruumis ringi esitades üksteisele küsimusi perekonna kohta, näiteks: Kas sul on vanaema? Mis tema nimi on? Kus ta elab? Paariline vastab küsimustele ning küsib omakorda uue küsimuse. Teatud aja järel paarid vahetuvad.
Õpilased vestlevad, mis kellelgi on. Näiteks: Kas sul on maja/auto? Mul on suur telekas.

Hädaolukord – 112 (postkaart 18)
Postkaardi abil saab õpetada, mis sõnavara on oluline hädaolukorras.

Kellaeg (postkaart 19)
Algajatele soovitame õpetada esmalt täistundide ütlemist (nt kell on kuus) ja jätkata pooltundidega (nt kell on pool kuus). Lisage juurde küsimus Mis kell on? Seejärel saab lisada juurde määrsõnad juba ja alles.

Kehaosad (postkaart 22)
Õpilased vaatavad kaarti ja teevad dialoogi – üks on kass ja teine on tüdruk. Tööülesanne: Mida küsib tüdruk? Mida vastab kass?
Seejärel saab mängida kehaosade mängu – kõik tõusevad püsti, õpetaja nimetab kehaosa ja õpilased puudutavad oma vastavat kehaosa: parem ja vasak jalg, pea, nägu, nina jne.

Värvid (postkaart 23)
Õpetaja küsib pliiatseid näidates: Mis värvi see on? Õpilased vastavad. Nimetatakse ruumis olevaid esemeid (tool, laud, tahvel, raamat jne) ja teha ahelmängu küsides, mis värvi need esemed on. Seejärel teevad õpilased dialoogi, küsides üksteiselt näiteks: Mis värvi on sinu raamat? Mis on sinu lemmikvärv?

Jõulupühad ja aastavahetus (postkaart 24)
Mida soovivad eestlased üksteisele pühade ajal? Postkaardi võib saata ka jõulukaardina sõbrale. Lisaks jõuludele saab teistest pühadest, lihavõtetest, jaanipäevast jne.