Helsingi emakeelepäevad 2019
7.-10. märtsil 2019 toimusid Helsingis Suur-Eesti (ehk välismaal elavate) õpetajate emakeelepäevad, kus oli 85 osalejat 11 riigist. Kokku on tuldud juba kümme korda ning erinevates Euroopa maades – Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis, Inglismaal ja Hollandis ning eelmisel, EV100 juubeliaastal ka Eestis. Kohtutakse selleks, et üksteiselt õppida, kogemusi vahetada, kolleegidega eesti keeles suhelda ja üheskoos kultuuriprogrammi nautida.
Üritus algaski neljapäeva õhtul uhke kultuuriprogrammiga – vaatasime filmi „Tõde ja õigus“ ning kohtusime filmitegijate Tanel Toomi ja Ivo Feltiga. Suur saal oli viimse istekohani hõivatud ning mitmel inimesel olid filmi lõppedes silmad märjad. Tammsaare „Tõde ja õigus“ on Eesti kirjanduse tüvitekst, selle mõistmiseks on režissöör Tanel Toomi arvates vaja ka natuke elukogemust. Film oli peaaegu kolm tundi pikk, aga saalis polnud vaatamata hilisele kellaajale väsimust tunda, vaatajad elasid kinolinal sündivale elavalt kaasa ning küsisid filmitegijailt palju küsimusi.
Reede hommik algas töiselt – päeva jooksul oli võimalik külastada kolleegide eesti keele tunde Helsingi, Espoo ja Vantaa koolides ning eestikeelset Anni lasteaeda. Kahjuks ajapuudusel ei olnud võimalik minna igasse kooli vaatama-uurima, aga küllatulnud said loodetavasti hea ettekujutuse sellest, kuidas eesti keelt Soomes õpetatakse.
Eesti keelt saab õppeprogrammi osana õppida Helsingi Latokartano kooli kakskeelses õppes, kus on hetkel sadakond Eesti juurtega last ning Euroopa Koolis, kus eesti keele õpilasi on ainult kuus, aga koolis saab õppida kokku 30 erinevat emakeelt. Väljaspool õppeplaani võib Soome riigi toel eesti keelt õppida korra nädalas ka nendes koolides, kus on piisavalt eesti lapsi väikese keelegrupi kokkupanekuks. Eriti palju eestlasi elab Vantaa ja Espoo piirkonnas, seal on ka enam selliseid koole, kus põhikooli lastele eesti keelt õpetatakse. Uudisena on sel aastal emakeeleõpetuse tunnid ka paaris Vantaa gümnaasiumis.
Soomes tegutseb aktiivne Eestikeelse Hariduse Selts. Selle esinaine Helja Kirber, kes oli ka emakeelepäevade peakorraldaja, on oma südameasjaks võtnud eesti keele ja kultuuri hoidmise. Helja korraldab väliseesti lastele kirjutamisvõistlusi ning juhib Üleilmakooli, kus õpib lapsi üle kogu maailma, sealhulgas ka mitu Kanada last. Oma töö eest sai ta president Kersti Kaljulaidilt sel aastal autasuks Valgetähe IV klassi ordeni.
Reede õhtul toimus Helsingi linnavalitsuse saalis emakeelepäeva pidulik kontsertaktus, kus esinesid Helsingi eesti naiskoor ja lastekoor ning peeti peokõnesid. Soomet ja Eestit ühendavad peale sugulaskeele ja sarnase vanema ajaloo ka need poolsada tuhat eestlast, kes hetkel Soomes elavad. Aktusel anti üle auhinnad väliseesti laste kirjutamisvõistluse „Minu maailm“ parimatele. Samal õhtul oli Helsingis veel kaks Eesti üritust – Linnateater mängis etendust „Kaelkirjakute elust“ ning ühes ööklubis esinesid Eesti lauljad Erich Krieger ja Karl Madis.
Laupäevane koolituspäev toimus Alppila kiriku kõrvalruumis. Seal said õpetajad muuhulgas kuulata ettekandeid keele ja identiteedi muutumisest, sellest, kuidas motiveerida lapsi lugema ja kuidas õpetada erineva vanusega lapsi ühes tunnis. Eriti meeleolukad olid Marju Kõivupuu ettekanne kultuuripärandist ja keelest, „säutsupääsuke“ Keiti Vilmsi mänguline ülevaade keeleapsudest ning lastekirjanik Ilmar Tomuski jutt keele teritamisest sõnamängude ja naljakate väljendite abil. Räägiti veel Rahvuskaaslaste programmi uue perioodi ettevalmistamisest, Integratsiooni Sihtasutuse tööst ning Eesti Instituut tutvustas üleilmse eesti keele õpetamise nädala projekti.
Päeva lõpetuseks oli Eesti suursaatkond Helsingis korraldanud piduliku vastuvõtu, kus suursaadik Harri Tiido pidas kauni kõne ning pärast seda esines näitleja Margus Tabor oma Hiiumaa-teemaliste lugudega. Saatkonnas said õpetajad üksteisega juttu puhuda ja arutleda ka ametnike ning diplomaatidega. Selliste ürituste üheks eesmärgiks ongi ju kolleegidega kogemuste vahetamine.
Pühapäeval tutvusid õpetajad Suvilahtis asuva Eesti Majaga ning jagasid ideid emakeele ja kultuuri õpetamisest välismaal. Järvi Lipasti, ürituse peakorraldaja Tuglase seltsist rääkis, et Eesti Maja (Viro-
Emakeelepäevad 2020 tulevad Oslos. Soovime Oslo Eesti Koolile palju jõudu ja pealehakkamist nende korraldamisel. Suvel aga tuleb kindlasti veel mitu võimalust kohtuda Eestis. On ju tulemas laulupidu ja ESTO jõuab Eestisse. Kõiki välismaa eesti laste keele ja kultuuri õpetajaid oodatakse Eesti Instituudi ja haridus- ja teadusministeeriumi korraldatavale suvekoolitusele 28.-30. juulil Ermistu puhkekülas.
Registreerimine sinna on juba avatud: ekkm.estinst.ee